Monti Festachim
Pallam Mullam
Pratapananda Naik, S.J.
Kanara mullachea Konknni katolkam modem Monti
Fest famad, loka mogall ani somajik nodren khaxelem fest hantum dubav nam. Pa.
Joachim Mirandan sotravea xekddeant Forongipett hanga Monti Festachi survat keli, ani thoim
thavn ti chal Kanarant her kodden vistarli oslem chaltem chukichem chintop
Konnodd lipientlea Konknni borovpiam ani loka modem azun chalu asa. Hea
festachim ani festak som’bond zalolea chalinchim pallam-mullam atanchea Pornea
Gõyant (Old Goa) suru zatat. Sôd-vavr kelolea itihaskarank hachi khobor asa.
25 Novembr 1510 disa Purtugezamni Gõycho Tisvaddi vattar (166
cho mittor) Vijapurchea Adil Shah thavn jikun ghetlo. 1543 vorsa tannim Adil
Shah thavn Bardes (265 cho mittor) ani Salset (355 cho mittor) vattar jikun
ghetle. 1542 vorsa Mayachie 6 tarker Sant Francis Xavier atanchea Pornea Gõyant
pavlo. Tachea pattlean her Jezvit aile. 1552 vorsa Ddoch desacho Pa. Gaspar
Barzeus (1515- 1553) ho famad Jezvit Gõyam pavlo. Francis Xavieran Gasparak
Sant Pavlu Kolejicho reitor ani Udentechea Jezvit prantacho Up-Prantik Vhoddil
(Vice Provincial) nemlo. 18 Otubr 1553 vorsa Pa. Gaspar Gõyant sorlo. Punn
tache adim tannem Sant Pavlu Kolejint songit xikounchi vevostha keli, liturjint
jivsann bhorli ani Monti Festak bhurgeamni Saibinn Mayek fulam uddounchi rit
suru keli. Hache purave tannem Romant aslolea aplea Jezvit xrextt vhoddilak
boroylolea potramni ( polle Documenta Indica Bhag 70 ani 72) melltat. Monti
Festachi survat Gõyant oxi zali: Gõyant
xravonn mhoino somptoch Bhadropod mhoino (sumar Agost- Septembr mhoineamni)
suru zata. Bhadropod mhoineachea chovtea disa (hea vorsa Setembr 5 tarker)
Chovoth porob Hindu lok kortat. Hi kuttumbachi porob dekun, porganvant aslolim
aplea mull ganvant yetat, ani ganvant aslolea aplea kuttumba sangata hi porob
vhodda sontosan ani dobajean kortat. Hie porbe vellar Hindu lok aplea ghorant
Gonnesachi murti bosoytat ani sodam murti mukhar ganvchim tajim fulam dovortat
ani puza kortat. Hi porob 1½, 3, 5, 7,9, va 11 dis asta. Ghorant Gonnesachi
murti asosor vivid prokaranchem torkariechem jevonn ani goddxem khann kortat. Hie
porbe vellar ek dis Hindu lok novem jevta. Hea disamni jevonn kelleanchea panar
va her kholiancher jevtat. Porbechea disamni Hindu lok mas va maslli ghorant
haddinant va khaynant.
Sollavea xekddeant Gõychea Tisvaddint Jezvitamni
ani her dharmikamni Kristanv dhorm’ posraylo. Atanchea Pornea Gõyant dongrar
1519 vorsa Afonso Albuquerque hannem Saibinnichea manak “Capela de Nossa
Senhora do Monte” (dongrachie Amchie Mayechem kopel) kopel bandlem. Purtugez
bhaxent monte mhonnlear dongor. Hem kopel azun asa. Adim thoim Setembrachie 8
tarker Monti Saibinnichem Fest zatalem. Atam tem fest 8 tarke uprant yevpi Aitara
kortat. Sonvsarbhor Setembrachie 8 tarker Saibinnichea Zolmachem Fest kortanam,
tea festak Gõyant Monti Saibninnchem Fest hem nanv ailem.
Tisvaddintlo Muslim ani Hindu lok (sorv
zatincho, fokot bamonn nhoy) Kristanv zatoch, 1552 vorsa Pa. Baltazaran Monti
Festachea novena vellar Saibinnichea manak fulam ekttaim korunk Kristanv bhurgeank
sanglem, ani fulam uddounchi chal xikoyli. Hi chal tannem Hindu loka thavn
ghetli ani Kristanv bhurgeank xikoyli. Tea festa disa tea kallar Kristanv lok
torkariechem jevonn jevtalo. Punn novem tea disa jevinaslo. Gõyant Agost mhoineant
ganvam pormonnem vivid tarkancher Konnsanchem Fest asta. Tea disa vigar ani lok
xetamni vochun konnxio katrun tio benjar korun pursanvan igorjent haddtat, mis
zatoch tio konnxio lokak vantt’tat ani lok tio ghora vhorun altarar dovortat.
Adim Gõyant Konnsachea Festa disa 12 prokaranchem jevonn astalem. Atam ti chal
urunk nam. Gõyant atam Monti Festak, Saibinnichea Zolmachem Fest, Fulanchem
Fest, Vailankanni Saibinnichem Fest him nanvam asat. Gõyant Saibinnichi khoinchi-i
ek imaz dovrun bhurgeamni fulam uddounchi rit asli. Punn atam bhurgeamni ani
vhoddamni fulam haddun tim Saibinnichie imaji mukhar dovorchi rit kaim
igorzamni suru zalia.
Vivid karonnank lagun Gõycho Kristanv lok 16,
17, 18 ani 19 xekddeamni Kanarant vosti korunk gelo. Gõychie arkdiosezi khal
lok aslo. Gõyche padri yeun lokachi atmik seva kortale. Thoinsor tannim Monti
Fest kortanam kaim bodol kelo. Konnxio benjar korun novem jevchi rit, Kobu va
us vanttchi rit festak zoddli. Ekunnisvea xekddeant Italia desa thavn Mongllur xarak ailoli “Maria Bambina” (Maria bhurgeachi) imaz fulam
uddoytanam dovorchi chal suru zali. Ganva ani sonvskruti pormonnem Kanarachea
loka modem Monti Fest korchi chal bodlot asa. Dekik: Kany kodde Setembr 8 tarke
uprant yetolea Aitara Monti Fest kortat. Panamni jevche bodlek pletti ailiat.
Torkariechem jevonn aslolem, kany kodde jevnnant maslli, mas asa. Kany kodden
dudant novem ghalun piyetanam, her kodden goddxeant (vornant) novem ghalun
jevtat. Fest oxench va toxench korunk zay oslea vadak atam mol nam, kiteak hea
chalimni povitrponn nam ani tem samballchi goroz nam. Saibinnichea Zolmachem
Fest Kanarachea mullavea lokak Monti Fest zalam. Saibinnik man korcho ho
festacho mullavo ud’dex. Urlolem sorv chali ani riti. Tio vella kalla ani zagya
pormonnem gorje ani morje pormannem bodoltat.
Comments
Post a Comment