DKA chea Rupeallea Suvalleachea Disachem Ulovp by Pratapananda Naik, S.J.

 

Dalgado Konknni Akademi-chea Rupeallea Suvalleachea ugtavonnechea disa (28 Agost 2012) Ravindra Bhavan, Moddganv hanga zalolê karyavolli vellar Manacho Soiro Fa. Pratapananda Naik, S.J. hachem ulovp


 


Aichê karyavolliche Mukhel Soire and Gõyche Mukhel Montri Manohar bab, Bannavle Motdarsongache amdar Caetano bab, Dalgado Konknni Akademi ghoddoun haddunk mhoje borabor hatak hat diun vavr kelole ani têch akademiche adle Sekretar ani President Tomazinho bab, Dalgado Konknni Akademiche atanche President Premanand bab, Sekretar Salvador bab, Dka-che Tizrer Walter bab, DKA-chê vavurpi somiteche vangddi, DKA-che vangddi, Tiatr Academy-che President Prince Jacob bab, Ravindra Bhavan-ache Odheokx Damu bab, Konknni borovpi, kolakar ani mogacheamno,

 

Rajya, rajbhas, rajkaronni, rajyache kaide, sorkari khatim ani sonvstha tea rajyant ravpi lokachi rakonn ani udorgot korunk astat. Konknni Gõychi rajbhas zaunchi hea ud’dexan 1986 vorsa motti chollvoll zali. 1987 vorsa Gõycho rajbhas kaido pas zalo ani Gõyak rajyacho dorzo mell’lo. Zannim hê chollvollint motto vantto ghetlolo, aple duddu moddlole, tras soslole ani kaim bhavamni aplea jivacho tyag kelolo, tannim magloli “Gõychi xitkoddi”, punn rajbhas kaideant tankam fokot dili “panni puri”. Gham’ kaddlo Paulun ani faido zoddlo Panddun. Haka lagun chollvollint umedin vantto ghetlolê porjecher apleach rajeant apnnacher zaloli onit soschi poddli. Hi onit azun chalu asa. Hi dukachi ani lojechi gozal. Zannim rajbhas chollvollint aplea jivacho tyag kelo tanchem rogot sorgak bob marun “Amchê porjek nit diyat” oxem mhonnta asot.

 

Portugez Gõya yeunche adim hangachea lokachea tonddar Konknni gholltali. Ti borounk konnuch vaprinasle. Jezvit ani Fransiskon misionarimni Konknni borounchi poili porom’pora Gõyant suru keli. Tannim Godya (Prose) Konknnint boroylem ani podya (Verses) Moratthint boroylem hache itihaxik purave azun asat. Sollavea xekddeant, Gõyant chimttibhor lokak vachunk ani borounk yetalem ani tannim Konknnint kainch borounk nam. Punn Moddi vo holle Kon’nodd lipiamni Moratthi boroyli hache-i bhorpur purave amkam melltat.

 

Gõychi suttka zaunche adim Gõyant, Konknni mhonnlear Romi lipient boroyloli Konknni oxem sogott mandtale. Romi lipient boroylolê Konknnint, Konknni bhaxeche khaxele avaz ani her gunn samballun dovorleat. Tichem promannikoronn zalam ani ticho vapor somajik, sonvskrutik, sahityik, dhormik ani her mollamni zata. Chimtti poros-ui unne lok tea vellar Nagori lipient Konknni boroytale ani tech ti vachtale. Urloli Gõychi porza vachtanam ani boroytanam chodd korun Moratthi, Inglez ani Romi lipientlê Konknnicho upeg kortali ani azun korit asa. Vivid bhaso vaprun soit Gõychê porje modem ekvott  ani mayemog also.

 

Rajbhas kaido pas zalo ani tea kaideant Konknni mhonnlear Devnagori lipient boroyloli Konknni hem vakya zoddlem ani tika poilo zago dilo. Moratthik dusro zago dilo. Romi lipientlê Konknnik mat rajbhas kaideant kainch man dinastanam tika zati bhaili korun bhattayli ani oxi ticher onit keli. Romi lipientli Konknni vaporpi hêch matientlim mon’xam ani heach Gõy rajyeachim nagorikam asun soit, apleach ghorant, ghorcheach mon’xamni tancho ghat ghetlo. Romi lipientlê Konknnik hokan zo man mellunk zai also ani rajbhas kaideant jem sthan favo aslem tem nakarlem. Chimttibhor svarthi, ani ghatki mon’xamni Gõychea somazachea kallzache kuddke kele ani vorsanche ekvottache pul moddun uddoyle. Hi onit kaddchi ani Romi lipientli Konknni urchi ani fulchi, hea ud’dexan Dalgado Konknni Akademi sthapon korchi poddli. Jem bim hanvem 1986 vorsa Ponnje “Piedade Institute” hanga vomplolem tem atam vhodd zhadd zalam ani az DKA-k 24 vorsam bhortat. Tem polleun kalliz khuxalkayen bhoron yeta. Ho amkam sogttank khuxecho dis. Hea khuxechea disa ami Devak dhin’vasum-ia ani êk nirdhar korum-ia. Amchea xikpachi bhas khoinchi-i asum, punn amchea tonddar ani amchea ghorant sodam Konknni urum. Inglez amchea xikpachi ani pottachi bhas zait, punn Konknni amchea kallzachi ani apleponn samballchi bhas hem ami manun gheum-ia. Moratthi ulovpi Moratthi, Gujrati ulovpi Gujrati, Konknni ulovpi ami Konknni, hem-i sot ami visrunk favo nam.

 

Amchê Bharoti porom’porent ani Kristanv dhormant soit panch ankddeak khub mhotv ani man asa. Dekik ponch, ponch Panddov, ponchbhut, ponchkhadya, ponchdhatu, ponchkonn, ponchgovya, ponchmukhi, ponchmell, ponchrongi, ponchprann, ponchmohapatok, ponchpallem, ponchamrut, poncharot, ponchendriya, panch khondd, eka hatachim panch bottam, Jezuche panch ghay, Davidache panch fator, Igorz Mateche panch updes, Tersache panch khonn, Baibolantle survateche panch gronth, iteadi. Panch ankddo mhotvacho ani manacho zalolean, Gõycho ek nagorik mhonnun, Dalgado Konknni Akademichem bim vomplolo ani ticho pos kelolo êk Konknni xetkar ani tê Akademicho poilo vangddi dekun hanv az Romi lipient Konknni boroytolê ani vachtolê porjechea nanvan 5 magnnio Manohar baba mukhar mukhar dovortam. Tantleo kaim magnnio gheun hanv tankam hache adim bhettlam. Ul’las Buyãnv bab atam te sorgest hanche hujir Manohar baban virodhi pokxache fuddari astanam Porvore Sekreteriettant aschê aplê kocherent ani uprant Buyãv babachea zolma disa Vernechea “Kesarval” hanga zalolê karyavolli vellar sobhe mazar oxem mhonnlolem asa “Mhozo pokx sot’ter ailo zalear Romi lipientlê Konknnik hanv nyay melloun ditlom”. Tanchea kamak ani tanchea khandar aschê vortê zobabdarek lagun ghoddie tankam atam apleach utrachi visor poddlea zait. Hea vorsa te mukhel montri zatoch tankam ek potr boroun tanchea utracho hanvem tankam ugddas korun dila ani kaim magnnio porot tanche mukhar dovorleat. “Romi Lipi Action Front” torfen tankam bhettun amcheo magnnio tanche mukhar manddleat. Tanchea putachi bholaiki bori naslolea vellar tanchea puta pasot hanvem Deva lagim khas magnnem kelam. Hem sogllem motint dhorun hanv heo amcheo panch magnnio portean atam tanche mukhar dovortam.

 

1.         Kala Academy dor vorsa Konknni ani Moratthi pustokam khatir inam’ dita. Romi lipientlea Konknni pustokam khatir vegllo êk gott korcho ani inam’ diunchem. 1986 vorsa meren Romi lipientlea Konknni pustokank vegllea gottant dovrun hem inam’ melltalem. Rajbhas kaido pas zatoch Romi lipient boroylolea Konknni pustokank inam’ diunchem bon’d kelem. Ami avaz uttoytoch Konknni khatir ekuch gott kela ani tantum Nagori ani Romi lipiamni boroylolim pustokam ekttaim keleant. Haka lagun Romi lipientlea Konknni pustokank Kala Academy-chem inam’ mellonam ani he fuddem mellchem-i nam. Heach vorsa pasun Romi lipientlea Konknni pustokam khatir vegllo gott korun hem inam’ diunchem.

 

2.         Nagori lipientli Konknni samballunk sorkaran Goa Konkani Akademi sthapon kelea. Moratthi khatir dha zonnanchi Marathi Akademi asa. Romi lipientli Konknni fuddem vhorunk dha zonnanchi Dalgado Konknni Akademi asa. Zo poixeancho ani her palov sorkar Marathi Akademi-k dita titloch palov sorkaran Dalgado Konknni Akademi-k diuncho.

 

3.        Gõyant tiatr êk vevasayik machi. Ponnje tiatr korunk Kala Academy-chem ekuch sal asa ani vorsbhor tiatr korunk tem mellonam. Tiatr, nattok ani her machie voileo karyavolli vorsbhor Ponnje zaunche khatir ek adhunik dorjeachem “Ravindra Bhavan” Ponnje prasa lagim bandchem. Toxench Mapxeam ek “Ravindra Bhavan” vegim bandchem.

 

4.         Gõychea iskolamni Nagori lipientli Konknni, Moratthi, Urdu, French, Portugez, Sonvskrut, Kon’nodd ani Hindi bhaso xikpachi soy asa. Hêch toren poili tê baravi meren zankam Romi lipientli Konknni xikunk ani xikounk mon asa tankam sorkaran man’yatay diunchi. Poilê klaxi khatir DKA-n toyar kelolem pustok asa. Urlolim pustokam toyar korun diunk ami toyar asanv.

 

5.        Rajbhas kaideant Romi lipientlê Konknnik aspaun gheunchi ani 25 vorsam pasun cholun ailoli onit kaddun uddounchi.

 

Hea amchea panch magnniam bhitor poileo char magnnio manun gheunk, sorkarak vhoddlixi addkholl aschi nam. Panchvi magnni matxi khottinn. Mullavea xikpacho khotthinn prosn hikmoten suttavo kelolea Channokya toslea xittuk panvddeachea amchea mukhel montrian mon kelear amchi panchvi magnni vevharant haddunk osadhya nhoi. Gõyant boroyloli Konknni urunk zai zalear Romi lipi gorjechi. Dekun Porjê torfen hanvem kelolea panch magnniancher amchea mukhel montrian ugtea monan vichar korcho ani favo to nirdhar gheun, Romi lipientli Konknni vaportoleanchim kallzam ani monam zoddun gheunchim. Adlea mukhel montrian Digambar baban, Romi lipientlê Konknni khatir tin pavlam marlim. Manohar bab, tumi atam panch pavlam marat. Manohar bab, mhojê porjek bhik naka, hok zai. Dan naka, man zai. Amcho hok ani nit diunk zo nirdhar tumi gheunk asa to gheunk Dev tumkam boll, dhir ani axirvad dium hench mhojem magnnem. Caetano bab, tumi Romi lipientli Konknni vaportolê porjeche protinidhi. Amcheo magnnio sorkaran vegim kornniamni dakounk tumi tumcho tenko ani tech borabor her amdarancho-i sohokar amchea mukhel montriak melloun diyat.

 

Mhoje toslea lhan mon’xak ani Konknnincho sod vavr korpi Jevit padrik aichê karyavollicho Manacho Soiro ho edo vhoddlo man dilolê DKA-chê vavurpi somitecho hanv upkari. Somestank Dev borem korum ani mog asum.

Comments

Popular posts from this blog

History of Gangolli church

Konknni Language: features, Myths, Facts, Hurdles, and Challenges by Pratapananda Naik, S.J.

Y Letracho Vapor Kiteak? by Pratapananda Naik, S.J.